otsi 
Leksikaalsed ressursid
Eesti keele sõnaraamatud
Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS (2018) 
Eesti kirjakeele normi alus, suunav ja soovitav sõnaraamat.
Eesti keele põhisõnavara sõnastik (2014)
Algajatele keeleõppijatele (eeskätt A2 ja B1 tasemele) mõeldud õppesõnastik, kus märksõnad on varustatud heliga ja osa neist ka piltidega.
Eesti keele seletav sõnaraamat (2009)
Suurim eesti keele sõnaraamat, mis hõlmab kogu eesti kirjakeelt, k.a kõnekeelt ja oskuskeelt.
Võõrsõnade leksikon (2012)
Võõrsõnade leksikon sisaldab 33 000 levinumat võõrsõna, tsitaatsõna, laensõna, lühendit, sententsi ja väljendit. Leksikonist võib leida sõnade õige kirjakuju, käänamise v pööramise, seletuse, etümoloogia; hulga võõrkeelsete sõnade häälduse nii kirjalikul kui ka kuulataval kujul; sõnade mõistmisele ja kasutusele aitavad kaasa märgendid ja märksõnaviited.
Ametniku soovitussõnastik (2013)
Väärt sõnastik kõigile neile, kellel on vaja kirjutada ametliku sisuga kirjakeelset teksti. Sõnastik pakub nõuandeid ja soovitusi, kuidas väljenduda lihtsamalt, selgemalt ja täpsemalt.
Eesti etümoloogiasõnaraamat (2012)
Sisaldab teavet eesti keele sõnatüvede päritolu ja sõnade omavaheliste päritoluseoste kohta (laenud, omatüved, tehistüved jm).
Sünonüümisõnastik (1991)
Põhjalik eesti keele sünonüümisõnastik pakub kirjas ja kõnes kasutatavaid sünonüüme, sealhulgas valiku vanemaid, murdelisi ning kõnekeelseid sõnu või väljendeid, samuti termineid ning kantselei- ja stampkeelendeid.
Antonüümisõnastik (1995)
Sõnastikus on ligi 2000 antonüümipaari, neist enamik kuulub üldkeele sõnavarasse. Märksõna on esitatud koos oma vastandiga (nt suur : väike või vabastama : vangistama).
Fraseoloogiasõnaraamat (2000)
Sisaldab üle 7500 püsiväljendi, sealhulgas raamatulikke, kõnekeelseid ja vananenud ning vulgaarseid väljendeid, samuti mitmesuguseid ütlusi ning kantselei- ja stampvormeleid.
Eesti keele sõnapered (2012)
Esimene eesti keele sõnaperede sõnaraamat, kust saab põhjaliku ülevaate eesti keele rikkalikust sõnamoodustusest – kirjeldatud on ligikaudu 120 000 sõna ehitust ja sõnadevahelisi moodustusseoseid. Seoste alusel on sõnad koondatud ligi 9000 sõnapereks. Sõnapere koondab kokku kõik need sõnad, mis on üksteisest moodustatud, milles kordub üks ühine tüvi, mis seob kõiki sõnapere liikmeid.
Eesti keele sõnapered – indeks (2012)
Indeks võimaldab teada saada, kas otsitav sõna esineb sõnaperede raamatus ning millis(t)es sõnapere(de)s ja millises plokis see täpsemalt asub. Otsida on võimalik nii elektroonilise indeksi kaudu päringuaknas kui ka pereliikmete loenditest pdf-formaadis. Vajadusel on võimalik sõna olemasolu kontrollida ka perepeade pdf-loendist.
Eesti kirjakeele sagedussõnastik (2002)
Sagedussõnastiku alus on üks miljon sõna ajakirjandusest ja ilukirjandusest, mõlema tekstiklassi maht on ümmarguselt pool miljonit sõna.
Alamsaksa laensõnad eesti keeles (2016)
Veebisõnastik, kust leiab eesti keelde laenatud ja sellesse püsima jäänud alamsaksa laene, mis suures osas pärinevad ajavahemikust 13.–17. sajand. Sõnastikus on 1150 kirja- ning murdekeelset sõna.
Eesti murdesõnastikud
Idamurde sõnastik (2016)
Sõnastik kuulub Eesti Keele Instituudi väikeste murdesõnastike sarja. Sõnastik sisaldab 7000 märksõna ning on mõeldud kõigile, kes kasutavad oma töös või õpingutes murdekeelt või kes on pärit Ida-Eestist ja keda paelub esivanemate kõnepruuk.
Hiiu sõnaraamat (2015)
Sõnastik kuulub Eesti Keele Instituudi väikeste murdesõnastike sarja ja on maailma esimene hiiu keele sõnaraamat. See sisaldab 6300 märksõna ning esitab hiiu keele põhisõnavara ja murdesõnu kõigist Hiiumaa murrakutest. Kuna hiiu keele omapära tuleb esile eeskätt tema häälikulises küljes, siis on sõnastikus näidatud ka üldtuntud sõnade puhul nende hiiupärast hääldust. Samuti on märksõnade juures näitelaused koos viitega kihelkonnale, kust näide on kirja pandud.
Kihnu sõnaraamat (2016)
Sõnaraamat hõlmab sõnavara murdekeelest, mida kõneldakse Kihnus ja Manijal. Raamatusse on mahtunud enam kui 6000 sõna, lisaks veel valik isiku- ning kohanimesid. Märksõnade hulka on valitud nii Kihnule iseloomulikke iidseid sõnu kui ka neid, mis on murdekeelde tulnud alles viimastel kümnenditel. Sõnade tarvitamist hõlbustavad lisatud põhivormid ja näitelaused nii kihnu kui ka kirjakeeles.
Seto sõnastik (2016)
Esimene seto veebisõnastik sisaldab üle 6000 märksõna, mida saab otsida nii murdekeelse kirjapildi kui ka lihtsustatud ja ilma diakriitiliste märkideta variandi järgi.
Mulgi sõnastik (2013)
Mulgi veebisõnastikust saab sõnu otsida nii märksõna (murdekuju), kirjakeelse vaste (tähenduse) kui ka stiili järgi. Märksõnade juurde on enamasti lisatud ka näitelaused ning viited teistele sama või lähedase tähendusega sõnadele.
Väike murdesõnastik (1982-1989)
Annab ülevaate eesti murdesõnavarast ja sõnade levikust.
Eesti murrete sõnaraamat (2013–...; lõpetis–nisu)
Eesti murrete sõnaraamat haarab võimalikult kogu murdesõnavara. Sõnu saadab häälikuline ja grammatiline iseloomustus, levik ning selgub sõnade tähendus. Näitelaused toovad esile murdesõnadega seotud tähenduslikke ja grammatilisi nähtusi.
Vanapärase Võru murde sõnaraamat (2011)
Sõnaraamatus kajastub arhailine Võru murdekeel, mida kõneldi Võrumaa idaosas XIX sajandi teisel poolel ja XX sajandi esimesel poolel. Sõnaraamatus on ligi 10 000 märksõna. Sõnaraamat on koostatud murdekoguja ning -uurija Hella Keema peamiselt käsikirjaliste kogude põhjal. Põliste võrumaalaste sõnavara Rõuge, Vastseliina ja Setumaa 35 külast on kirja pandud aastatel 1963–1986.
Kakskeelsed sõnaraamatud
Soome-eesti sõnaraamat (2017)
Kaheköitelise soome-eesti suursõnaraamatu (2003) veebiversioon. Sisaldab üle 90 000 märksõna. Sõnaraamatus on rohkelt näiteid koos tõlgetega (nii eritermineid kui ka kõnekeele väljendeid), lisaks valik kohanimesid. Päringuid on võimalik teha soome ja eesti keeles.
Eesti-vene sõnaraamat (1997-2009)
Kõige suurem ja põhjalikum eesti-vene sõnaraamat.
Vene-eesti sõnaraamat (2000)
Sõnaraamatu märksõnastikus on ligikaudu 74 000 sõna. Enamikus sõnaartikleis on toodud hulk märksõnale tüüpilisi sõnaühendeid, mis illustreerivad märksõna eri tähendusvarjundeid ja annavad sõnaraamatu kasutajale valmis kujul selle sõna kõige levinumad tüüprakendused.
Eesti-vene õpilase ÕS (2011)
Eesti-vene õpilase ÕS on mõeldud eelkõige vene emakeelega või vene keele põhjal eesti keele õppijale. Sõnu saab otsida nii eesti kui ka vene keele kaudu. See sõnastik on kombinatsioon eesti õigekeelsussõnaraamatust, õpilase õigekeelsussõnaraamatust ja eesti-vene sõnaraamatust. Teos sisaldab 23 000 eesti keele sõna ja kohanime venekeelsete vastete ja näidetega. Lisatud on ka venekeelne eesti ortograafia ülevaade ning vene-eesti register.
Inglise-eesti masintõlkesõnastik (täieneb pidevalt)
Jooksvalt täienev inglise-eesti veebisõnastik, mis on abiks tõlkimisel ja toetab ka masintõlget. Sõnastikus on praegu ligi 90 000 ingliskeelset sõna ja püsiühendit Sõnastik on loodud hobi korras ning ei pruugi vastata Eesti Keele Instituudi kvaliteedistandardile.
Eesti-norra sõnaraamat (1998)
Sisaldab u 19 000 eesti ja 21 000 norra märksõna, millele on lisatud grammatilised andmed ja hulgaliselt näiteid sõnade kasutamise kohta.
Norra-eesti sõnaraamat (1998)
Sisaldab u 19 000 eesti ja 21 000 norra märksõna, millele on lisatud grammatilised andmed ja hulgaliselt näiteid sõnade kasutamise kohta.
Eesti-läti sõnaraamat (2015)
Kahesuunaline läti-eesti sõnaraamat, mis sisaldab ligi 47 000 märksõnaartiklit.
Läti-eesti sõnaraamat (2015)
Kahesuunaline läti-eesti sõnaraamat, mis sisaldab ligi 47 000 märksõnaartiklit.
Eesti-udmurdi sõnaraamat (2015)
Esimene eesti-udmurdi sõnaraamat. Sisaldab u 10 000 märksõna ja on keeleuuenduslik: udmurdikeelsete vastete puudumisel pakuvad autorid eestikeelsele sõnale omapoolse võimaliku vaste. Sõnaraamatu eripäraks on ka udmurdi murdesõnade rohkus.
Eesti-mari sõnaraamat (2017)
Sõnaraamat sisaldab umbes 9800 märksõna. Sõnaraamatu sihtgrupiks on mari keelest ja kultuurist huvitatud eestlased ning eesti keelt õppivad marid. Sõnastiku näitelaused ja -fraasid on abiks nii keeleõppijatele kui ka tõlkijatele. Kuigi mari keelel on kaks kirjakeelt – niidumari keel ja mäemari keel –, sisaldab sõnaraamat vaid niidumari vasteid, sest enamasti peetakse mari keelest rääkides silmas just niidumari keelt.
Liivi-saksa sõnaraamat (1861)
Sjögren-Wiedemanni sõnaraamatu liivi-saksa veebiversioon.
Eesti viipekeele - eesti keele veebisõnastik (2014)
Sõnastik sisaldab üle 4000 märksõna ning võimaldab otsingut eestikeelse sõna või eesti viipekeele viipe alusel. Sõnastik on mõeldud nii eesti viipekeele õppijatele kui ka eesti viipekeele kasutajatele eesti keele õppimiseks.
Kolmkeelsed sõnaraamatud
Liivi-eesti-läti sõnaraamat (2012)
Mahukaim liivi-eesti-läti sõnaraamat, mis sisaldab rohkem kui 11 000 liivi kirjakeelset märksõna, lisaks umbes 6000 fraasi ja lausenäidet, mis kõik on esitatud koos tõlgetega eesti ja läti keelde. Iga liivikeelse märksõna juures on näidatud selle sõnaliigiline kuuluvus ja noomenite ning verbide puhul ka muuttüüp.
Kohanimed
Eesti kohanimeraamat (veebiversioon 2018)
Etümoloogiline sõnaraamat, mis sisaldab Eesti kõiki ametlikke külanimesid ja valikuliselt teisi Eesti kohanimesid.
Eesti Keele Instituudi kohanimeandmebaas (KNAB) (täieneb pidevalt)
Sisaldab Eesti ja maailma kohanimesid.
Maailma maade nimed (2015)
Loendi aluseks on Emakeele Seltsi keeletoimkonna poolt 1996. aastal läbi arutatud väliskohanimede (sh riiginimede) kirjapilt keelekorraldussõnaraamatu kohanimelisas. Loendit on hiljem pidevalt täpsustatud ja ajakohastatud. Loend on ühtlustatud standardis ISO 3166-1 antud valikuga.
Eesti perekonnanimede käänamine
Eesti Keele Instituudi isikunimeandmebaas
Eesti perekonnanimede andmebaasist saab vaadata, kuidas käänduvad eesti perekonnanimed. Iga nime puhul on peale nimetava käände näidatud omastava, osastava ja alaleütleva käände vorm. Kui nime saab käänata mitut moodi, on antud kõik võimalused. Lisatud on ka sada eesnime, mille käänamist on EKI keelenõust kõige rohkem küsitud.
Terminisõnaraamatud
Inglise-eesti meresõnaraamat (2008)
Sisaldab üle 30 000 märksõna. Peale merenduslike tavaterminite leiab sõnaraamatust ka purjelaevu, puulaevu, merekaubandust, mereõigust, merekindlustust, konteinervedusid, kalandust, sõjalaevastikku, raadiolokatsiooni, hüdromehaanikat, okeanograafiat, purjesporti jms puutuvaid sõnu.
Haridussõnastik (2013)
Sisaldab 4850 terminit mitmesugustelt hariduse ja kasvatuse aladelt: kasvatus ja areng, alusharidus, põhi- ja keskharidus, kutse- ja kõrgharidus, andragoogika, eripedagoogika jne. Igale eesti terminile on antud inglise, saksa, soome ja vene vaste ning enamasti ka seletus.
Huviharidussõnastik (2016)
Sõnastik sisaldab huvidele vastava õppetöövälise hariduse valdkonda kuuluvaid mõisteid koos tähenduse seletuse ning vastetega inglise, saksa, soome ja vene keeles.
Esterm on Eesti Keele Instituudi mitmekeelne terminibaas, mis sisaldab peamiselt Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusaktide termineid. Terminibaas koondab üle 50 valdkonna terminoloogiat.
Militerm on sõjanduse, julgeoleku- ja kaitsepoliitika terminite andmebaas, kus saab märksõnu otsida eesti, inglise, prantsuse ja saksa keeles. Eesti- ja ingliskeelsete terminite juures on ka oskussõnade definitsioonid.
Ühispäringud
Keeleveeb on tasuta sõnastikke pakkuv internetikeskkond, kus saab teha (ühis)päringuid arvukatest sõnaraamatutest ja korpustest. Keeleveebis on esindatud eesti keele sõnastikud, erialasõnastikud, tõlkesõnastikud, koolisõnastikud ja võõrkeelsed sõnastikud ning eesti keele tarkvara ja korpused.
E-keelenõu on hea võimalus teha ühe sõna kohta ühispäring mitmest õigekeelsusallikast. See on lihtne, hoiab kokku aega ning vastuseid saab ka niisugustest allikatest, kust ise võib-olla esimese hooga otsida ei oskakski.
Sõnastikusüsteemid
Veebipõhine sõnastikusüsteem EELex
Leksikograafi töökeskkond EELex on veebipõhiste töövahendite kompleks, mis ühendab sõnastike koostajatele ja toimetajatele vajaliku tarkvara ja keeleressursid, toetab rühmatööd ja pakub eesti keele tuge. EELexi tarkvara on sõnastike haldussüsteem, mis võimaldab sõnastikke koostada, toimetada ja küljendada, teha lihtsaid ja keerulisi struktuuripõhiseid päringuid ning päringutulemusi sortida. Toimetaja töö hõlbustamiseks on loodud mitmeid tööriistu, nt ristviidete kontroll, hulgiparandused kogu sõnastikus, eesti morfoloogia andmete genereerimine, küljendusvaate kujundus, sõnastikuteksti eksport Wordi jms.
Terminibaaside süsteem Termeki
Eesti Keele Instituudi tasuta pakutav tarkvara terminoloogia haldamiseks.
Muu
Eesti keele käsiraamat (3. trükk, 2007)
Pakub üldharivaid teadmisi eesti kirjakeele grammatika ja sõnavara ehituse kohta. Esitus on võimalikult lihtne, välditud on tavakasutajale tarbetuid üksikasju. Praktiline abivahend kirjakeele korrektseks kasutamiseks.
Esimene eesti slängi sõnaraamat (1990)
Sõnaraamat põhineb 1989. aasta kevadel Tallinna eesti keskkoolidest kogutud materjalil. Slängisõnaraamat on mõisteline, selles on u poolteistsada teemat, mille piires on seletatud vastavaid slängisõnu.
- Tasakaalus korpuse põhjal tehtud sagedusloendid
- Saareste mõistelise sõnaraamatu indeks
- Eesti-prantsuse sõnaraamat (GDEF)