Fraseoloogiasõnaraamat

Asta Õim

Fraseoloogiasõnaraamat

KUIDAS SÕNARAAMATUT KASUTADA

Fraseoloogiasõnaraamat sisaldab üle 7500 püsiväljendi, sealhulgas raamatulikke, kõnekeelseid ja vananenud ning vulgaarseid väljendeid, mitmesuguseid ütlusi ning kantselei- ja stampvormeleid.

Sõnaraamatu aines, püsiväljendid, on esitatud märksõnadena tähestikjärjestuses väljendit alustava sulgudeta sõna järgi, sõltumata sellest, kas algussõna on täistähenduslik või abisõna. Väljendi nagu lepase reega leiab lugeja tähestikus nagu järgi, [kellelgi] on kõva pea - on järgi.

Märksõnaks võib olla:

• idioom (hambasse puhuma),
• püsiväljend koos variantidega (pikka nina näitama; pikka nina tegema; pilvedeni (pilvini, pilvedesse) tõstma),
• keeleline stamp või klišee koos variantidega (jätku leiba (leivale); tere tulemast),
• fraseoloogiline liitsõna (venivillem; hädapätakas).

Sõnaraamatus on kahesuguseid artikleid: põhi- ja viiteartiklid. Iga artikkel algab uuelt realt.

Põhiartikkel koosneb poolpaksus suurtähtkirjas märksõnast (HAMMAS EI HAKKA PEALE ...), väiksemas kursiivkirjas märgendi(te)st (OMA PEAD TOITMA van), püstkirjas seletusest (SUUST SUHU KÄIMA suuliselt levima, edasi kanduma ...) ja kursiivis näitestikust (SUUD MÖÖDA OLEMA ... Eks teelistele ole kuum ja magus tee hästi suud mööda. H. Pukk). Nurksulgudes olev rektsiooniküsimus võib seista märksõna ees, selle sees või järel ([kellelgi] ON HELGE PEA ...; TEE (TEED) ON [kellegi ees] PÜSTI; MÜTSI MAHA VÕTMA [kellegi ees] ...).

Viiteartikleid on kahesuguseid

• Viide täissünonüümsele väljendile (LAIA LÕUAGA -- laia suuga). Sellise artikli märksõna on varustatud märgendi(te) ja näitestikuga, seletuse leiab lugeja enamasti viidatud artikli alt.
• Sõnaviide (Internetiversioonist välja jäetud - webmaster). Väljendi hõlpsamaks kätteleidmiseks on selle täistähenduslikult sõnalt, harvemini abisõnalt, viidatud põhiartiklile (suuvärk -- [kellelgi] ON HEA SUUVÄRK; peast -- [keegi] EI SAA PEAST EGA JALUST EDASI).

Märksõna tähendusi eristab poolpaksus kirjas araabia number (SILMA HAKKAMA 1 näha olema, kätte või ära paistma ... 2 ilmsiks tulema, märgatavaks saama ...).

Märksõna tähendus(ed) avatakse kirjeldava seletusega. Arvestades seda, et püsiväljendit iseloomustab korrelatiivsus sõnaliikidega, st väljend kui sisuline tervik esineb lauses mingis kindlas süntaktilises rollis, on seletuse aluseks väljendi suhe sõnaliigiga (nt DAMOKLESE MÕÕKa seletatakse kui substantiivi, PÕRNA PIGISTAMA kui verbi, SUURE SUUGA kui adverbi jne). Kui märksõnale on iseloomulik kitsas leksikaalne seostumus, puudulik või defektne paradigma või mõni muu piirang, siis on lisatud vastav täpsustus. See on paigutatud kas märksõna või seletuse järele ümarsulgudesse (MÖÖDA KÜLGI MAHA JOOKSMA 1 ülearune, liigne, mittevajalik olema (harilikult eitavas kõnes)...).

Näitestiku ülesanne on avada või täpsustada märksõna sisu, osutada kasutuspiirkonnale, näidata esinemistingimusi jne. Näideteks on sõnaühendid, lühilaused ja tsitaadid ilukirjandusest ja perioodilistest väljaannetest. Sõnaühendid on pärit mitmesugustest sõnastikest või tsitaatide alusel koostaja poolt moodustatud. Sõnaühendeis on lähedased kasutused ühendatud (NAGU (KUI) TÕRRE PÕHJAST ... Räägib, laulab justkui tõrre põhjast). Pikki tsitaate on lühendatud. Väljajäetud osa tähistab kolm punkti (...). Vajaduse korral on tsitaadis ümarsulgudes koostaja lisaselgitus.

Silmas pidades asjaolu, et suur osa fraseoloogiat on eeskätt oma tundetooni tõttu stiililt kõnekeelsepoolne, kuid samas sõltub tugevasti leksikaalsest ümbrusest, ei ole märgendit kõnek (kõnekeelne) kuigi usinasti kasutatud. Selle märgendi on saanud vaid suisa kõnekeelne väljend. Kõnekeele madalama astme stiilikihi väljenditele on lisatud märgend vulg (vulgaarne). Käibelt kadunud väljenditele on lisatud märgend van (vananenud), literatuursetele ja kõrgema stiili väljenditele liter (literatuurne). Märgendi kants (kantseleilik) on saanud sellised stampväljendid, mis keelehoolde seisukohalt on ebasoovitavad ja mille kasutamisest tuleks pigem hoiduda. Lastega suhtlemisel kasutatavatele spetsiifilistele väljenditele on lisatud märgend lastek (lastekeelne). Väljendi halvustavale varjundile osutab märgend halv (halvustav), iroonilisele iroon. Tundetoonilt ülevad väljendid on varustatud märgendiga luulek (luulekeelne), kasutuse poolest haruldasemad väljendid märgendiga harv (harva kasutatav), humoristlikud märgendiga nalj (naljatlev).

Püsiväljendi grammatilistele ja rektsioonilistele seostele osutab nurksulgudesse paigutatud käändeküsimus või umbmäärane asesõna ([kellegi, kellelgi] PEA SUITSEB otsas; MIHKEL OLEMA [millegi peale]).