CLARINi L2 korpuste õpituba Göteborgis

CLARINi töötuba teise keele omandamise ressursside ja vahendite koostalitusest (CLARIN workshop on Interoperability of Second Language Resources and Tools)

Jane Klavan

6. – 8. detsembril 2017 toimus Göteborgi Ülikoolis, Rootsis CLARINi töötuba teise keele omandamise ressursside ja vahendite koostalitusest (CLARIN workshop on Interoperability of Second Language Resources and Tools: https://sweclarin.se/eng/workshop-interoperability-l2-resources-and-tools)

 

Korraldajate sõnul oli töötoa laiemaks taustaks väga pragmaatiline küsimus, mis korraldajatel seoses uue rootsi keele kui teise keele omandamise uurimisprojektiga esile kerkis. Küsimus, millest korraldajad töötoaks idee said, oli järgmine: „Kas me tahame luua õppijakorpust teise keele õppijate esseedest, mida me hiljem saame vajadusel võrrelda mõne muu teise keele õppijakorpusega? Millised on täpsemalt need aspektid, mida sellisel juhul peaksime arvesse võtma?“ Sellest lähtuvalt kutsusid korraldajad kokku õppijakorpustega tegelevad inimesed, et arutleda erinevate õppijakeele korpustega seotud ressursside ja vahendite koostalitusest.

Kolme intensiivse päeva jooksul sai kuulda erinevaid ettekandeid erinevatest projektidest ja väga erinevatest perspektiividest. Esimesel päeval kuulsime ettekandeid õppijakeele korpustega seotud käimasolevatest projektidest erinevate keelte kohta – ettekandeid oli horvaatia, tšehhi, läti, leedu ja rootsi keele kui teise keele kohta. Teisel päeval olid arutelu keskmes metaandmed, juriidilised küsimused ja vigade märgendamine. Pikema ettekandega esines õppijakorpuste grande dame, Sylviane Granger, kes rääkis metaandmete standardiseerimisvajadusest. Päeva teine pool oli pühendatud erinevatele vahenditele ja tarkvaradele, mida erinevate õppijakorpuste puhul on kasutatud. Nii näiteks tutvustati vahendeid, mida kasutatakse käsitsi kirjutatud tekstide transkribeerimiseks ja vigade märgendamiseks. Palju oli juttu TEITOKi raamistikust (http://www.lrec-conf.org/proceedings/lrec2016/summaries/651.html). Töötoas osales ka TEITOKi autor, Maarten Janssen.

Kolmandal päeval tutvustati mõningaid kasutajasõbralikke korpuste kasutajaliideseid ja mõningaid viise, kuidas juba olemasolevaid õppijakorpuse andmeid teise keele omandamise alases uurimistöös kasutada. Üheks töötoa väga suureks plussiks oli viimasel päeval korraldatud „maailmakohvik“, kus juba kogenud õppijakeele korpustega tegelevad uurijad töötasid koos „rohelisemate“ uurijatega välja metaandmete nimekirja, mis igal õppijakeele korpusel olemas võiks olla. Kuna osalejaid ei olnud palju, kokku 41 osalejat, siis oli tagatud, et töötoas osalenud said nii ettekannete vahepeal kui õhtuste sotsiaalsete ürituste ajal omavahel suhelda, ideid ja kogemusi vahetada ning olulisi kontakte luua. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kolm päeva andsid palju häid mõtteid, kuidas Tartu Ülikooli inglise keele õppijakeele korpuse loomisega edasi minna.

Välja võiks tuua neli suuremat õppijakorpustega tegelevat projekti, millest on palju kasulikku õppida:

Töötoas esitatud ettekannete slaidid, „maailmakohviku“ arutelude kokkuvõtted ja osalejate kohta käiv informatsioon on leitavad töötoa kodulehelt: https://sweclarin.se/eng/workshop-interoperability-l2-resources-and-tools

Suur aitäh korraldajatele!