Süntaksikorpus: ESTKG süntaktilised märgendid

Eesti keele kitsenduste grammatikas märgendatavad süntaktilised funktsioonid vastavad enam-vähem standardses eesti keele grammatikas (Erelt jt 1993) eristatavatele süntaktilistele funktsioonidele.

1. Öeldise märgendid

@+FMV - finiitne öeldis

@-FMV - infiniitne öeldis

@+FCV - olema liitaegades ning modaalverbid ahelverbides, finiitne vorm

@-FCV - olema liitaegades ning modaalverbid ahelverbides, infiniitne vorm

@NEG - verbi eitus

Näide: Sellest ei (@NEG) oleks (@+FCV) pidanud(@-FCV) rääkima(@-FMV).

Kui eesti keele grammatika loeb öeldise osadeks ka ühend- ja väljendverbi määr- ja nimisõnalised komponendid (aru saama, üle kuulama), siis ESTKG-s analüüsitakse öeldise koosseisu kuuluvad nimi- ja määrsõnad eraldi. Kuna eeltöötluse ja morfoloogilise analüüsi käigus neid ära ei tunta, ei ole võimalik neid ka süntaktiliselt korrektselt analüüsida. Liitöeldise määr- ja nimisõnaliste komponentide täpsem analüüs nõuaks semantilise info olemasolu ning väga mahukat väljend- ja ühendverbide arvutisõnastikku. Enamasti määratakse ühendverbi koosseisu kuuluv määrsõna määruseks, väljendverbi koosseisu kuuluv nimisõna saab aga tema grammatilisele vormile vastava analüüsi.

Näide: Ta sai (@+FMV) kü simusest aru (@OBJ).
 

• Põhja märgendid

 
EKG eristab täis- ja osaalust, täis- ja osasihitist ning täis- ja osaöeldistäidet. ESTKG-s ei osutunud selline süntaktilise funktsiooni sisene eristus vajalikuks, sest see informatsioon sisaldub morfoloogilistes märgendites.

@SUBJ - alus ehk subjekt

Näited: Hommik (@SUBJ) oli eriliselt kaunis. Kü lalisi (@SUBJ) ei tulnudki. Meil on siia jä ä da (@SUBJ) kohe pä ris võ imatu.

@OBJ - sihitis ehk objekt

Näited: Kõ ik teooriad (@OBJ) arutati lä bi. Ö ine vihm muutis õ hu (@OBJ) vä rskeks. Võ hik oleks selle peale õ lgu (@OBJ) kehitanud. Siin kavatses ta paremale pö ö rata (@OBJ).

@PRD - öeldistäide ehk predikatiiv

Näited: Hommik oli eriliselt kaunis (@PRD). Tema ainus tö ö oli vaatamas kä ia (@PRD).

EKG lubab öeldistäiteks analüüsida ka teatud juhtudel nimisõna kaasa- või ilmaütlevas käändes ja seisundimäärsõna. ESTKG analüüsib sellised sõnavormid määruseks.

@ADVL - määrus ehk adverbiaal, ka fraasiadverbiaal

Näited: Loomulikult (@ADVL) ei saanud ma oma oletust millegagi (@ADVL) tõestada.

Määrusteks loetakse eespool toodud põhjustel ka mõned ahelverbide osad ning määrsõnalised või ilma- ja kaasaütlevas käändes nimisõnalised predikatiivid. Samuti loetakse määrusteks lause- ja fraasilaiendid. ESTKG ei tee vahet fraasi- ja lauseadverbiaalil, mis on küll vajalik nimisõnafraaside tuvastamisel, kuid samas tooks see eristus sisse palju lahendamatuid mitmesusi. Näiteks lauses Mulle meeldib väga punane värv ei ole võimalik otsustada, kas väga kuulub omadussõna punase või verbi meeldima juurde.
 

• Laiendite märgendid

 
Fraasi laiendite märgendid näitavad lisaks süntaktilisele funktsioonile ka põhja leidumise suunda – kas paremas või vasakus kontekstis.

Täienditest ehk atribuutidest eristab EKG adjektiivatribuuti, genitiivatribuuti ning adverbiaalatribuuti, nende eristamine ESTKG-s ei ole võimalik, sest see eeldaks semantilise info olemasolu.

Täiendi märgendid on koostatud inglise ja rootsi keele kitsenduste grammatikas kasutatavate märgendite eeskujul. Lisandit märgendatakse nagu tavalist nimisõnalist täiendit.

@AN> - omadus- ja järgarvsõna eestäiendina

@<AN - omadus- ja järgarvsõna järeltäiendina

@AD> - määrsõna eestäiendina

@<AD - määrsõna järeltäiendina

@PN> - kaassõna eestäiendina

@<PN - kaassõna järeltäiendina

@NN> - nimi-, ase- ja põhiarvsõna eestäiendina

@<NN - nimi-, ase- ja põhiarvsõna järeltäiendina

@VN> - partitsiip eestäiendina

@<VN - partitsiip järeltäiendina

@INF_N> - verbi infinitiitne vorm eestäiendina

@<INF_N - verbi infinitiitne vorm järeltäiendina

Näited: tühi (@AN>) tänav, midagi sobivat (@<AN), teaduste (@NN>) kandidaat, tehtud (@VN>) töö , lootus bussile jõuda (@<INF_N), energiat tulvil (@AD>) inimesed jpt.

Traditsiooniline eesti keele grammatika loeb kaassõnafraasi ühtseks tervikuks. Kuna kitsenduste grammatika formalism eeldab lause analüüsi ühe sõna kaupa ning fraasistruktuuri ei moodustata, märgendatakse kaassõnafraasi kuuluva nimisõnafraasi põhi ühega allpool toodud märgenditest ning kaassõna märgendatakse kogu kaassõnafraasi süntaktilist funktsiooni näitava märgendiga.

@<P - eessõna laiend,

@P> - tagasõna laiend

Näited: Isegi kaebama polnud kellegi (@P>) juurde minna. See juhtus pärast mingi dokumentaalfilmi vaatamist (@<P).

EKG järgi on noomenist kvantori laiend atribuut, adverbi laiend sõltuvusmäärus. ESTKG-s tähistatakse mõlemat liiki kvantori laiendeid allpool toodud märgenditega, sest kvantori laiendi kohta kehtivad tavalistest täienditest-määrustest erinevad reeglid.

@<Q - kvantori järellaiend (kaks meest @<Q),

@Q> - kvantori eeslaiend (inimesi (@Q>) tulvil)

Näide: Vastu tuli palju (@SUBJ) energiat (@Q>) tulvil (@AD>) inimesi (@<Q).
 

• Muud

 
@J - sidend

@I - hüüatus