Transkriptsioonimärgid

  1. Sõnad

- sõnad kirjutatakse üles vastavalt hääldusele: sis, vä, kule, sorri, Tamaara, onju, obune

- nimed kirjutatakse suurtähega ning vastavalt hääldusele antud tekstikohas, mistõttu võib sama nime transkriptsioon varieeruda: Henri, Enri

- arvud kirjutatakse sõnadega vastavalt hääldusele: kaeksada, kolgend, öeksa

- eraldi kirjutusviis on loodud sõnadele, millel kirjalikus keeles oma ortograafia puudub, nt dialoogipartiklid mhmh, õhõh, ähäh, mqm; õqõ, äqä ja üneemid ee, õõ.

  1. Intonatsioonilausungid

- lausungi alguses ei ole suurtähte

. – langev intonatsioon

, – poollangev intonatsioon

? – tõusev intonatsioon

  1. Pausid

(.) – mikropaus (0,2 sekundit või lühem)

(...) – pikem mõõtmata paus

(1.2) – pikem paus, pikkus sekundites ja kümnendiksekundites

  1. Rõhk ja intonatsioonitõus

`võimalik  – lausungis rõhuline sõna, rõhumärk pannakse sõna algusesse

ho`tellis  – kui rõhuline on järgsilp, siis pannakse rõhumärk vastavasse kohta

  1. Kõnetempo ja hääle tugevus

>......< (nooled sissepoole) – kiirendatud tempoga lõik

<......> (nooled väljapoole) – aeglustatud tempoga lõik

*......* – vaiksem jutt

AHA (suurtähed) – valjem jutt

  1. Naer, köhatused, venitused

hehe, mhemhe – naer

s(h)õna –  naerdes öeldud sõna

$.....$ – naerva häälega öeldud sõna või lõik

khm – kommunikatiivne köhatus. Mittekommunikatiivsena tõlgendatud köhatus/köha märgitakse kommentaariga ((köhib)).

  1. Hääle kvaliteedi muutus

@.....@ – hääletooni või hääle kvaliteedi muutumine ilma täpsustamata

£.....£ – aktsent

¤ .......¤ –  lauldes esitatud tekst

%......% –  vinguv hääl

#.......# –  hakitud kõne

&.......& –  loetlemine

  1. Häälekas sisse- ja väljahingamine

.hhh – häälekas sissehingamine

.jaa  – (punkt sõna ees) sisse hingates öeldud sõna

.nff –  nuuksumine

.nhh – ninaga sissepoole tõmbamine

hhh –  häälekas väljahingamine

tule=h  – häälekas väljahingamine sõna lõpus

  1. Pealerääkimised ja kokkuhääldused

[ – Pealerääkimise algus

] – Pealerääkimise lõpp

tulin=ja – kaks sõna on hääldatud kokku samas voorus

aaa=

=bbb – kaks eri voorudes paiknevat sõna on hääldatud kokku

  1. Ebaselgused

{või} – ebakindla transkriptsiooniga lõik või kõneleja

{-} – ebaselge sõna või kõneleja

{---} – pikem ebaselge lõik

  1. Litereerija kommentaarid

Kommentaare võib lisada vastavalt vajadusele ja soovile.

- seletused situatsiooni kohta: ((tuleb laua juurde)), ((sööb samal ajal))

- füsioloogilised häälitsused: ((aevastab)), ((köhib))

- muud hääled: ((kilekoti krabin)), ((laps nutab teises toas))

- hääletoon: ((tülpinult)), ((nipsakalt))

- meediatekstide lisainfo: ((saate signatuur)), ((reklaam)), ((muusika))

- ebatavaline/kirjakeelest erinev välde: ((2. välde))

- ebatavaline palatalisatsioon: ((palataliseeritud))